Vaatamata kiirele pallimängule, on meeldiva mängukaaslasega võimalik saavutada nii füüsiline kui emotsionaalne rahulolu igal tasemel mängijale. Harrastajatele pole seatud ealisi ega soolisi piiranguid. Võistlustel määratakse need konkreetsete vanuseklassidega. Eduka mängu aluseks on oskuslik reketi käsitlemine.
Squashi mängides parandate oma lihaste toonust, kiirust, vastupidavust ning käe-silma koordinatsiooni. Tegemist on väga tulemusliku kaloripõletajaga. Vaid tunniajase treeninguga põletate 750-1000 kalorit. Põnevaks teeb mängu see, et võitjat ei määra ära mitte ainult füüsiline vastupidavus, löögi tugevus ja mängija kiirus, vaid ka oskus vastane taktikalise mõtlemisega üle mängida.
Aqva Spordikeskuses on squashi võimalik mängida ühel väljakul. Rahvusvahelistele nõuetele vastavad väljakud sobivad nii harrastajatele kui ka professionaalidele.
Squash on välja arenenud mängust nimega Rackets, mis tekkis 19. sajandi alguses ühes Londoni vanglas. Reketi- ja pallimängud olid tol ajal väga populaarsed ning oma igapäevase treeningu käigus hakkasid vangid palli reketiga vastu seina lööma. 1820-ndatel levis rackets Inglismaa koolides s.h Harrows. Viimast peetaksegi squashi sünnikohaks. 1864. aastal ehitati Harrows esimesed squashiväljakud ning mängust sai omaette spordiala.
Nagu iga uue spordiala väljakujunemisel ei olnud ka squashis algusaastatel rahvusvahelisi standardeid. See tingis mõningad erinevused squashi mänguviisis ja varustuses.